500km ülevaatuseta

jah näed, ennist oli hea tuju ja mõtlesin et kirjutaks kohe kõigest, vaadates läbi roosade prillide.Nüüd suutsid teatud idikad ja teatud tegurid mul jälle närvi mustaks ajada.PUTSI

igatahes...first things first...ma tegin selle ära.Ma teostasin oma kauaaegse unistuse.Ma ostsin omale mingite sümboolsete miljonite eest diisel universaal volvo 940ne ja ma ei saanudki olla mingit pidi õnnelikum.Tegu siis 93a autoga, omab lisadest konditsioneeri, absi ja avastasin et ka osaliselt on olemas püsikiiruse hoidja.Kõik oli justkui ilus, automaatkast toimetas tõrgeteta ja diisel lõgises oma rahulikus elurütmis.Aeglane ja uimane,rahuliku inimese auto.Ma arvan et see teeb mulle pigem head, sest sivikuga ma olen väga palju kihutama hakanud, aga selle volvoga ei ole lihtsalt võimalik, sellega sõidust saab sellise naudingu et kiirus on viimane asi mida üldse jõuad tähele panna ja millele mõelda.Olen teist nüüd vahelduva eduga arstinud ja korda seadnud.Midagi katastroofilist ei ole, pisemad hooldetööd ja mõni üksik asi vaja vahetada.Veermik õnneks kolksuvaba, mootor nagu ikka, vajab natuke külmkäivituse kohapealt tähelepanu, normal stuff.Ma tänan kõiki häid inimesi kes osalesid selle auto soetamis ja äratoomisprotsessis, nad tunnevad end kindlasti ära kuna neid oli ju tegelikult ainult 2.
   Veel enne volvo toomist, see oli siis teisipäev ja 21 oktoober, läksid kolm musketäri 40 aastat vana rallimossega Viljandisse.Teekonna lõpp-punkt pidi olema tulevikutalendi ehk expresidendi elupaiga leidmine ja tema tüütamine mis meil kokkuvõttes üsna hästi välja tuli.Teekond Viljandisse oli üsna eepiline,,,pole just igapäevane et mossega sõita maha 500km lissalt sellepärast et kedagi tüütama minna.Me jõudsime käia läbi Viimsist, me käisime Paides, me käisime Türil, kust meil ummisjalu põgeneda kästi.Lõõtsahelide saatel keeras kaptenkomandörlaevaleketrikõmbleja mosse nina Viljandi poole ja teekond jätkus Eesti rahvuslugude saatel,sekka Martini vaikne jorin mõnes refräänis.
Viljandi...linnapiir.Esimene filmivõte.Juhtus palju, filmisime omajagu, käisime Viljandis söömas, Theo eputas, nagu alati, kohutavalt edev kaameraees.Aga üldjoontes oli tore, nägime Viljandi ka ära, polegi enne jalga tõstnud sinna.Miskine 10 ajal alustasime tagasiteed Pealinnasuunas, mina sain voodisse kuskil pool 2 öösel.Kolmapäev oli koolipäev.
   Paar päeva tagasi juhtusin poolkogemata arki eteenindusse kust poole silmaga nägin kogemata et mossel sai ülevaatus septembris läbi...raisk...aga samas, vedas :D vahele ei jäänud ja midagi ju ei juhtunud.
   Reede hommikul viisime volvo maale ja panin siis kooli tagasi, kell 4 kohtusin toitumisspetsialistiga, rääkisime natuke et mis ja kuidas saaksin paremini teha.Ma siiralt loodan et suveks on miskit progressi ka näha.Peab ilmselt selle nimel perse paigast rabelema aga ma teen selle ära.Ma pean.Ma tahan.Täna käisin ka trennis...vaat et hakkab meeldima...oleks vaid rohkem teadmisi kuidas ja mida teha või oleks keski trennikaaslane, see oleks kah juba väga hea.Aga noh, mida pole seda pole.
   Käisin koolis, suht väsitav.Nv kirjutasin maal ära 2 essed, vähemalt see asi ka kaelast ära ja tehtud.Loodan et tuli miskit enam vähem arvestavat välja.Esmaspäev oli laisk, üldjoontes kogu nv päevase aja olin ma volvo kallal ja nokkisin seal asju paremuse poole.Midagi kindlasti sinnapoole ka liikus, midagi läks kindlasti perse.Eks paistab.
  Täna sain sony remondist kätte, tegi tempusid septembris.Vahetati ära aku ja kõlar ja väidetavalt nagu on korras.Emps tahtis seda omale, pean hakkama õpetama kuidas kasutada.Eks näis mis sellest välja tuleb.Homme jälle kool, pole väga sillas sellest...aga noh käin ära.Neljap tundub hetkeprognooside järgi väga mõtetu ja vbla ma siis tõmban kolmapäeva õhtul maale ära, saan päeva vähemalt volvot nokkida või midagi teha.Peaks minema oomipoest persetäie led pirne ostma ja siis hooga tinutama hakkama.Vist teen homme poeskäigu ära.
  Aga olgu, tuju on veidi paranenud,kuulan muusikat.

Ma arvasin algul et see linnaelu on nagu lahe, väjaskäimised ja värki.Kuid ma eksisin, rängalt.Pmst mitte kellegil pole aega, raha või viitsimist.Inimesed keda arvasin olema sellised normaalsed on osutunud totaalseteks sitapeadeks ja hälvikuteks.Vbla ma nõuan liiga palju?Enda arvates mitte, aga ehk on linnas mingid teised standardid et debiilikud nendeni küündiks?Ei tea...
Ma olen täheldanud et ma olen õhtuti väga melanhoolseks muutunud...ja ma ei ole kunagi olnud melanhoolne, vähemalt enda vaatepunktist.Aga nuh, ma ei oska mdiagi teha ka sinna...
  Praegu oleks see hetk kui tahaks väga kedagi enda kõrvale, kui see radikaalsete muutuste aeg käsil, kes ütleks et sa saad hakkama, sa suudad ja teed ära selle.Väga nõme et ei ole kedagi...


Elame, näeme....


"Sa pead minna laskma..."
Piret, mida perset? :D