Njah, mõni kodanik ikka loeb mu üllitist, ning jah, viimane post oli negatiivse alatooniga, aga....so?las ta olla, ma pean ju kuskile ka oma mõtted kirja panema, need negatiivsemad mõtted.Ma ei taha sellise jutuga olla kellelegi koormaks ega halada.Neid mõtteid võib lihtsalt ignoda, pole mõtet suuremat tähelepanu pöörata.
Ehm, viimati kirjutasin 21sel vast...oli miskine laupäev teine.Pühapäeval sai metsa tehtud, nagu alati ja muud ma lihtsalt enam ei viitsinud, lebotasin maha.Esmaspäev möödus üldjoontes....tra ma ei mäleta :D
käisin vist kuusalus poes, martiinit otsimas, mosset tankimas.
23ndal olin valdavalt emal abiks, aitasin kuuse tuppa tuua ja natuke muud veel, tegin vanaemaga piparkooke...vanad ajad tulid meelde...
24ndal olin ka emal abiks, midagi ma tegin nagu veel, aga no rsk, mitte ei mäleta :D
See jõululaupäev oli natuke teistmoodi...tavaliselt on ikka nii et on traditsiooniline õhtusöök perega ja siis nsm terve õhtu kuivamine.Seekord oli samuti ära see traditsiooniline õhtusöök, vanavanemad kah külas nagu ikka.Mänginsin natuke akordioni ja siis hakkasin sättima.Nimelt oli otsustanud Theo "president"/"tulevikutalent" et tema kavatseb veeta jõulud üksi maal, oma talus.Nojah, meie, kolm aktivisti, Martin, Riku ja mina ei lasnud sel juhtuda ja lörtsisime ta plaanid ära.Korjasime kaasa head paremat, sööki ja jooki, muidugi ka kinke, ja liikusime sinna.Ma ei tea, kas Theo ongi selline, et ta ei näita oma heameelt välja, või seda lihtsalt polnud :D, kuid pärast ta blogi lugedes, tundub, et tegime õigesti et sinna läksime.
Aga no seal oli fun, tegime kergelt jooki, lamisesime juttu, öösel mingi 2 ajal leidsime et viitnal käik ei tee mitte paha, Theo võttis viitnal naise, mina ja riku jooksutasime avariiseisundisse elektriautode laadimise jaama ning Martin lasi kaasa pakkuda 3 friikat...ja natuke juhtus veel aga sellest ajalugu vaikib :D
Viimaks kui tagasi Theojuurde jõudsime, üritasime nagu natuke magama minna, aga see oli raske, sest riku ja minu mölin rikkus öörahu.Kell oli umbes 4, kui me vist nagu vait jäime.Kell 9 ommikul oli minul ja Martinil äratus...pidi minema metsa tegema.8.45 lahkusime, pumpasin mosse rehvi natuke veel tuult ja pooluimas peaga liikusin koju.Peab mainima,et martiini teeb enesetunde väga katkiseks:metsas oli raske, iga oks kaalus justkui 100 kg mida pidi puusal venitama...Mind lohutas ja ajas naerma Martini olukord :D vend ei tajund maast ega ilmast, mistõttu ta ka Antsult pidevalt puid alla sai :D
Lõpuks mets tehtud, uurisin veel Martini samarat, mis oli, nagu arvata, paras surmalõks.Esiratta laager oli täiesti pudru, nagu tõsiselt kutu.Ants ütles lohutuseks et kui laager otsad annab siis pidurisupport hoiab ikka ratast all :D
Miski 3 ajal ta siis lahkus, Theo käis veel läbi ja tõi miskit ta sõrmuse, mis sauna unustas.
Eile tegime metsa, põletasime oksi, täna samamoodi.Ning peale metsategu nii laip, muud teha lihtsalt enam ei jaksa....nii me siin elame siis...homme vist saab hinge tõmmata.
kui kellegil on aastavahetuseks plaane, siis pakkuge välja :P
Kerge video jõuludest:
http://www.youtube.com/watch?v=Hbiuk1boWek&list=HL1388086870
Thursday, December 26, 2013
Saturday, December 21, 2013
Mul on viimasel ajal palju mõtteid...liiga palju mõtteid.Ehk siis nagu simpsonites öeldakse: piltidega peavalu :D
Ma olen arvamusel, et liigne mõtlemine teeb elu keeruliseks.Näiteks kui ma akordioni mängin siis ma püüan iga hinna eest mitte mõelda, sest kui ma mõtlen mis klahv järgmisena tuleb, siis läheb suht kõik sassi.
Ühesõnaga, elu veereb nagu ikka endiselt edasi, suurt miskit pole muutunud.Mossse on ülevaatuse saanud ning uhasin päris kõvasti tollega ringi ka, sellega sõites olen endiselt tähelepanu keskpunktis.Mulle meeldib see.
Viimane koolinädal läks puhta üle käte, koolis absull käia ei viitsinud, ettekäändeid miks koju minna oli sadu, aga ma otsustasin neist mitte ühtegi kasutada ja marssisin lihtsalt minema...ja otsejoonelt koju magama, lihtsalt selline unekas et ei suuda midagi teha enam.Neljapäeval oli kooli jõulupidu.Teatud määral andsin ka oma panuse.Käisin neljapäeva hommikul linnast kaikaid toomas, ehk siis neid krdi poste kus vahel sametköis on, mingi piire vms jura.Suht mõtetu, aga ma siiski tegin ka midagi.see koht asusu kuskil sitaaugus nimega Tähetorni 100D, gps juhatas mind kuskile parki.Tore oli.Lõpuks sain selle jura kätte ja suundusin kooli tagasi.Ladusin nood volvost maha-suur auto on ikka hea.Sõitsin sel päeval veel palju, liiga palju, nii mosse kui volvoga.Õhtuks oli seline kopp ees et paha hakkab.Aftekal oli tõsine tahtmine jooma hakata, aga noh, ma ju sõitsin.Mis teha.minu arvates oli aftekas suht mõtetu kah nagu.
Aga jõulupidu ise...enne seda oli sagimist palju, Teisi oli ju suutnud ära lõhkuda valguse puldi, Sannu laenutatud valgustust ei saadudki tööle, mahavisatud raha.
Aga noh, kokkuvõttes läks kõik hästi, polnudki nagu midagi muud.Klassivennad suutsid pärast tiibklaveril jala alt ära lükata.Igati arvestatav saavutus.
Krt mul oli enne mõtteid rohkem kui küll mida kirjutada, aga nüüd nagu kõik kuskile jalutama läinud...lihtsalt ei jookse mõte enam.
Jõulude ajal olen ma vast kodune, aastavahetusel ilmselt kuskil sõpradega miskit mölllu...ma loodan.
Imelik küll, aga mul on ka hakanud masendus peale tulema....ju seee on siis sittade asjade kokkulangemine.Ma küll üritan säilitada positiivset suhtumist ning naeratada, päeval see tuleb nagu suht välja ka kui on suhtlemist ja värki.Õhtul hakkan jälle mõtlema et What if...
et noh, palju asju võiks kõvasti paremad olla, nii need mis minust ei sõltu kui ka need mis sõltuvad.Aga ma ei oska muutuda.Ma peaks, ma tahaks ja ma tahangi aga ma ei saa sellega hakkama ja see on nii kuradima nõme.Ma vihkan seda et mul pole tahtejõudu.Või ei, mul on tahtejõudu sitaks ja rohkemgi...aga ma ei tea millest siis puudu on.
Ah putsi raisk, püüad nagu maailma parandada aga sittagi välja ei tule, kaua ma ikka ponnistan.Tulevad jälle sünged mõtteed pähe...tekib tunne et ma olen siin ilmas ülearune...mul on see tunne õige tihti peal viimasel ajal.Milleks on kõik see sitt vajalik, mis ma pean tegema?
Tekib taaskord mõte võtta relv, panna see meelekohale ja vajutada päästikut ja pääseda kõigest sellest sitast, hukkamõistust ja muust säärasest...aga ma ei saa...ma ei julge...ei julge...
Seega on mu ainuke variant taaskord lihtsalt peita oma probleemid...sügavale enda sisse ja naeratada...teeselda et kõik on korras...
Ma olen arvamusel, et liigne mõtlemine teeb elu keeruliseks.Näiteks kui ma akordioni mängin siis ma püüan iga hinna eest mitte mõelda, sest kui ma mõtlen mis klahv järgmisena tuleb, siis läheb suht kõik sassi.
Ühesõnaga, elu veereb nagu ikka endiselt edasi, suurt miskit pole muutunud.Mossse on ülevaatuse saanud ning uhasin päris kõvasti tollega ringi ka, sellega sõites olen endiselt tähelepanu keskpunktis.Mulle meeldib see.
Viimane koolinädal läks puhta üle käte, koolis absull käia ei viitsinud, ettekäändeid miks koju minna oli sadu, aga ma otsustasin neist mitte ühtegi kasutada ja marssisin lihtsalt minema...ja otsejoonelt koju magama, lihtsalt selline unekas et ei suuda midagi teha enam.Neljapäeval oli kooli jõulupidu.Teatud määral andsin ka oma panuse.Käisin neljapäeva hommikul linnast kaikaid toomas, ehk siis neid krdi poste kus vahel sametköis on, mingi piire vms jura.Suht mõtetu, aga ma siiski tegin ka midagi.see koht asusu kuskil sitaaugus nimega Tähetorni 100D, gps juhatas mind kuskile parki.Tore oli.Lõpuks sain selle jura kätte ja suundusin kooli tagasi.Ladusin nood volvost maha-suur auto on ikka hea.Sõitsin sel päeval veel palju, liiga palju, nii mosse kui volvoga.Õhtuks oli seline kopp ees et paha hakkab.Aftekal oli tõsine tahtmine jooma hakata, aga noh, ma ju sõitsin.Mis teha.minu arvates oli aftekas suht mõtetu kah nagu.
Aga jõulupidu ise...enne seda oli sagimist palju, Teisi oli ju suutnud ära lõhkuda valguse puldi, Sannu laenutatud valgustust ei saadudki tööle, mahavisatud raha.
Aga noh, kokkuvõttes läks kõik hästi, polnudki nagu midagi muud.Klassivennad suutsid pärast tiibklaveril jala alt ära lükata.Igati arvestatav saavutus.
Krt mul oli enne mõtteid rohkem kui küll mida kirjutada, aga nüüd nagu kõik kuskile jalutama läinud...lihtsalt ei jookse mõte enam.
Jõulude ajal olen ma vast kodune, aastavahetusel ilmselt kuskil sõpradega miskit mölllu...ma loodan.
Imelik küll, aga mul on ka hakanud masendus peale tulema....ju seee on siis sittade asjade kokkulangemine.Ma küll üritan säilitada positiivset suhtumist ning naeratada, päeval see tuleb nagu suht välja ka kui on suhtlemist ja värki.Õhtul hakkan jälle mõtlema et What if...
et noh, palju asju võiks kõvasti paremad olla, nii need mis minust ei sõltu kui ka need mis sõltuvad.Aga ma ei oska muutuda.Ma peaks, ma tahaks ja ma tahangi aga ma ei saa sellega hakkama ja see on nii kuradima nõme.Ma vihkan seda et mul pole tahtejõudu.Või ei, mul on tahtejõudu sitaks ja rohkemgi...aga ma ei tea millest siis puudu on.
Ah putsi raisk, püüad nagu maailma parandada aga sittagi välja ei tule, kaua ma ikka ponnistan.Tulevad jälle sünged mõtteed pähe...tekib tunne et ma olen siin ilmas ülearune...mul on see tunne õige tihti peal viimasel ajal.Milleks on kõik see sitt vajalik, mis ma pean tegema?
Tekib taaskord mõte võtta relv, panna see meelekohale ja vajutada päästikut ja pääseda kõigest sellest sitast, hukkamõistust ja muust säärasest...aga ma ei saa...ma ei julge...ei julge...
Seega on mu ainuke variant taaskord lihtsalt peita oma probleemid...sügavale enda sisse ja naeratada...teeselda et kõik on korras...
Friday, December 6, 2013
Juba on käes detsember...seee oli justkui eile, kui läksin kooli, käekõrval kaks esimese klassi mudilast.Nüüd aga...on jõulukuu...sitt kuu rsk, isegi korralikku lund ei ole.See häirib mind selle asja juures kõige rohkem et pole korralikku pakast ega ka paksu lumekihti.Eelmine aasta oli ju novembri algul juba põlvini lumi.See oli tore.
Eks näis mis aeg toob...
Isaga pole ma sõnagi vahetanud peale meie tüli, olen ikka hommikuti lauaäärde minnes öelnud "hommikut" kuid vastanud on mulle alati ja ainult ema...ju tal ei kõlba siis minusugusega rääkida.Ise on ta mind selliseks kasvatanud, ei tunne end suhteliselt ei milleski süüdi.
Pikemat aega olen himustanud omale Timo mossset, ülenädala sai räägitud ikka et müü maha ja igast imeasju vahetuseks pakutud.Ühel õhtul oli siis feissbuukis kiri et mosse on saadaval.no egas midagi, loomulikult olin sillas ja lubasin ära võtta.Noh, ega siis ju rahakest kah kohe võtta olnud...
Miskine neljapäev, oli veel november igatahes, helistati õhtul ja uuriti muhu kohta, kas alles jne.No olgu, ei pannud erilisi lootusi asjale ning ei pöörand ka tähelepanu eriti.Laupäeval käisin taas vanaemaga Haljalas, vanatädi juures.sain suure persetäie sigulli juppe ja mõned mosse omad kah, mängisin veel tädile akordioni.
Seoses sellega, ma läksin ju ka nüüd muusikakooli:Kolmapäeva õhtuti kell 7.Ma olen äärmiselt rahul, õpetaja on tore ning juhendamisest on juba märgatavalt kasu.Olen õppinud mängima õigete sõrmedega ning õppinud kasutama abibasse.See on tore.
Laupäeva õhtul käisime Rikuga veel tulevikutalendil külas, TV3st oli saade selle kohta, saime ikka päris sitaks naerda ka :D
Oli pühapäeva hommik, kell oli suht alles saanud 11, kui helistati et ta hakkas nüüd tartust sõitma...sapakale järgi.Nojah, egas osanud minagi midagi teha kui oodata.Helistasin Theole ja palusin ta omale appi sapparit välja tõstma.Kuna aega oli suhteliselt palju ja mosse ostus olin kindel, siis läksin põllupeale juppideks toodud SLi küljest tagasilda ära lammutama kuna mossel endal oli differ surnud.No ega see SL oli ka ikka rümp, mootor jooksis ka kinni.Panin teise siis volvole taha ja lohistasin rivist välja.Siis volvole kalts külge, mossel ümber kardaani, kerge tonks tõmmata ja külili ta oligi.Volvo kõlbab tõesti kõigeks.Paar tundi askeldamist, kui mingi aja pärast seisis mu kõrval Theo, sain kerge infarkti
Läksime siis veokat elustama, mis risti sapaka ees, kuid selgus et tollel polnud kavaski end sõitma ajada.Lihtsalt ei liigu.
Kärmelt sai korda pandud teine 66 ning sellega edasi lükatud veokat meetri jagu,Mahtus täpselt sappari kätte saama.Ladusin asjad peale ja kaubaks ta läkski.Jumal tänatud.
Helistasin korra Timole ja läksin mossele järgi, eks see raha ju sügeles kah veidi peos, aga noh selline ma olen.Mosse hinnast sain veel alla, kuna viisin sigulli juppe talle natuke.See oli kah jälle hea.
Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva oli torm, vool käis pidevalt ära kuni lahkus lõplikult.Magada ma sel ööl ei saanud, kuulsin kuidas 3 kuuske maja lähedalt suure raginaga murdusid.Ainus mõte oli, et kas volvo katus on veel hommikul sirge...
Esmaspäeval ma kooli ei läinud.Unetu öö võrdub mitteproduktiivse õppimisega.Eks mosse ka kiheles omamoodi.Asusin siis toimetama, eeskätt natuke elektrit, siis tuli meitele vool tagasi ning otsustasin ette võtta diffrivahetuse.3 tundi hirmu ja tehtud ta oligi, alla sai pandud kiire ülekandega SL differ.
Põhjaall toimetades vaatasin et on teine kuidagi väga heas korras, pindmine rooste ja sedagi vähe.
Veetsin terve päeva garaažis
Järgmisel ööl ma samuti magada ei saanud...no raisk, ei tea mis nali oli
Ehitasin samuti mosset.tekitasin pidurid,vahetasin õli ning tegin veel heakorra töid.Kolmapäeval olin koolis, ehhki suurt midagi jälle ei toimunud.Neljapäeval oli eesti keele proovieksam.Polnudki nii hull, aga minujoaks oli kohutav olla nii kaua ühel kohal paigal.Peale kooli viis mu teekond mind Rakverre, maanteel ühe rekka taga sõites surid maha volvo kojamehed, sõitsin paar km pea aknast väljas, et leida mingigi peatumiskoht.Täpistööriist nimega haamer õpetas kojamehed taas käima ja elu läks edasi.Rakveres käisin pohla poes, ostsin mossele juppe ja arkis regasin viimase oma nimele.Kiire põige põhjakeskusesse ja kodutee rataste alla.Vahetasin koju jõudes mossel süüteluku ja tegin elektritöid.Keevitasin tulederaami ja paigaldasin.
Reede...jah, mul oli eelmisel õhtul juba selline tunne et kooli absull ei viitsi minna.Ema ka nvn linnas, seega polnud eriline raskus ka kodus olla.
Sundisin end niipalju et käisin esimese tunni koolis ja kirjutasin venekeele kt valmis, siis hämasin kokku mingi arstijuurde mineku ja tulin koju, magama.
Päeval tegin heakorratöid, aitasin vanaema ja tegelesin parallleelselt enda asjadega.Mossel said vahetatud esivedrud, õhtul tõin veel 20 toopi kütet kah tollele.
Kuna vend oli kodus siis viisime projektika mosse mõisa.Poolel teel aga hakkas volvol jõud raugema, 4ndaga enam ei vedanud.Raiusin siis 2se sisse ja põhjagaas, vedas aga jäin seisma.Ja siis tuli mul meelde...mina, kuradi idioot, unustasin mosse tagasilda õli panna mis nüüd kinni jooksis...õnneks käis veel ringi...2 käiguga sõites jõudsime kohale ja panime ta katusealla.ja siis koju tagasi.Õhtul panin mossesse veel kasssetika ja taha istmevahesse kaks kõlarit.
Homme peab vist minema metsa tegema....
Eks näis mis aeg toob...
Kell on palju, hüva ööd.
Subscribe to:
Posts (Atom)