???

welll....täna oli vist esimene kord selle suve jooksul kui ma ise üles ärkasin.Viskasin pilgu kellale...11.28...mõtlesin et peaks veel magama...aga kuna söök oli juba valmis siis ajasin raami sirgu ja vedasin end alla.
Söögiisu eriti polnud, jõin oma kohvi ära ja kerisin taas voodisse.Läppar sülle, foorumitele, jutukatele pilk peale ja siis kadusin õue.
Kästi minna muru niitma...okei, natuke vastumeelselt istusin murukale ja raalisin põllale.Sain ühe väikse lapi niita kui käis kerge plõks ja niiduplate rihm lendas pilbasteks, haarates kaasa kõikvõimalikud väiksemad kinnitused.Nu okei, majajuurde ja tänaseks sellega kõik.
    Edasi lihvisin natuke auto osi, sain tiivad ja kapoti krundi alla-ehk siis päevaplaan täidetud.
natuke lonkisin tühja, siis käisin memmega kolgas, mosuga.Ülihea oli sõita, aken lahti,pea aknast väljas...mõnna...
Poes vahetasin müüjaga paar sõna, kobisin roolitaha ja kimasin kodupoole.Hullem jäätise isu oli aga Kolgas minu lemmikut ei olnud ja muud keeldusin ka ostmast.
sõin ära kodus ja kobisin maasikaid korjama, korjasin omale tubli 3l ämbri, sõin üle poole sellest ära ja tundsin ennast megasitasti.

ja sellega mu tegevus tänaseks lõppes....

Paarkümmend minutit tagasi käisin ratast sõitmas...

Hakkasin liikuma kuskil 8 läbi paar minutit.Istusin rattaselga ja kukkusin väntama.nagu alati, esimesed 400m olid nii toredad ja mõnusad, edasi algas suremise aeglane protsess...
Sadul ka rsk surus türajuure peale, pisar silmis väntasin.olin liiga laisk et tagasi minna ja teine ratas võtta.
Liikusin siis kolgapoole, vastutuul oli meeletu, vaikselt laulsin PS Troika laule ja liikusin edasi.Jõudsin kolka lõpuks, käisin poes ja ostsin endale väikse koola.
Tagasi vändates, kolga mäe peal nägin juba et surm ootab mind.Huvitav, viimaselajal olen teda kuidagi väga tihti kohanud...eriti ratast sõites.Ei tea,kas tal on minusse mingi crush?
Igatahes, liikusin aina surmapoole, ihus raisk juba vikatit luisuga( ilmselgelt peaks ta omale relaka ostma)vaatasin, valmistus juba vikatiga äsama mulle, aga enne seda kui tema jõudis äsada, ajasin ratta kiiremale käigule ja tallasin pedaali nii et sitt oli magus.Vist õnnestus mööda saada....arvestades asjaolu et ma olen suhteliselt elus...
Ma usun et homme kohtun temaga taas....

nii, ja tänaseks aitab, nüüd ma olen laisk, persetan tugitoolis ja kaanin koolat.

Teistel soovitan sama teha!